Eristatakse kaht müraliiki: õhumüra ja struktuurset müra. Esimene levib õhus, teine aga tahkes keskkonnas. Õhumüraks tihti peetakse jutuajamist kõrvaltoas või teleritööd. Struktuurset müra võib põhjustada mööbli ümberpaigutamine või haamrikoputus. See koputus on löögimüra näide, ning oma allikast see kostab tavaliselt päris kaugele.
Pole oluline, millest on hoone ehitatud: koputuse levik ei leia tõket nii tellisest kui ka monoliit-, plokk- või paneelidest loodud konstruktsioonides. Raskeimaks juhumiks võib julgelt arvata keraamilist plaatpõrandat ülemises korteris, kus plaatimist tehti otse vahelaele. Sel juhul isegi kikivarvul käimine lööb teie kõrvus trummi.
Löögimüra head kuuldavust põhjustada võivad vahelagede vähene massiivsus, nende konstruktsioonis esinevad jäigad seosed, samuti ka põranda enda materjali jäikus. Mis teha? Vahelae massi mitmekordistamine on ohtlik ja tehniliselt vaevalt võimalik, massi väike juurdekasv aga mõttetu. Probleemi lahendab nn „ujuvpõrand“. Konstruktsiooniliselt lihtne ja rahakotti mitte eriti kergendav.
Lahendus põhineb isoleeriva materjali kasutamisel, millele asetatakse betooni, keraamilist plaati või muud katet. Põranda pinna ja seinte vahed täidetakse elastse tihendiga. Nii et hoone karkassist ujuvpõrand on täiesti eraldatud isolatsiooniga, mis summutab löögimüra. See summutab löögimüra mõlemas suunas, nii ülevalt alla kui ka alt ülesse.
 

Tihtipeale ujuvpõranda all mõistetakse muud konstruktsiooni: eriisolatsiooni ja betooni kombinatsiooni asemel kasutatakse tavalist mürasummutusmaterjali: penoplasti või mineraalvilla. See ajab oluliselt paksemaks vahelaed, mis omakorda vähendab teie elamisruumi. Konstruktsioon hästi kaitseb naabrite kisast või raadiost, löögimürast küll mitte. Milles asi?
Õhu- ja löögimüra sumbumine (neeldumine) toimub põhimõtteliselt erineval viisil. Järelikult, selleks kasutatavate materjalide füüsilistele omadustele esitatavad nõuded peavad olema ka erinevad. Teiselt poolt, löögimüra tekitab erilist muret just paljukorrustelistes hoonetes. Seepärast on tähtis, et minimaalsete omakaalu ja paksuse juures löögimüra isolatsioon saaks hästi hoida suuri koormusi ning selle elastsus püsiks väga kaua.
 

Kõige enam levinud ning samas ka odavamad löögimüra isolatsioonilahendused on need, mida teostatakse kergvahtmaterjalide abil. Tihti kasutusele võetakse termoisolatsiooni liidetud vahtpolüeteenist. Näiteks, akustilistele põrandatele on loodud sihilikult Polifoam N 30, Polifoam NF 30 ja Polifoam N 45. Need hoiavad suuri koormisi kahanemisdeformatsioonita. Polifoam N 30 ja NF 30 hoiavad 1,6 kPа (1600 kg/м2) ning Polifoam N 45 –11,3 kPа (11300 kg/м2).
Polifoom 8 mm- paksune vahtpolüeteen koos 60-millimeetrise tasanduskihiga võtavad maha 25 dB löögimüra, mis on väga hea langus. Hinna poolt see lahendus on oluliselt odavam sellet, mis maksaks mineraalvilla kasutuselevõtt. Lisaks ka põranda pealise alla võib panna veel üks elastmaterjali kiht.
Objektiivselt iseloomustab löögimüra summutit selle suhteline kompressioon: mida madalam, seda püsivam elastsus. Polifoom materjalidel see on kõige madalam: 0,02 koormusel 2000 Pa ja 0,04 koormusel 5000 Pa. Polifoom materjalide sageduskäik on tasane ning väikese kallakuga. See tähendab, et erinevalt teistest seda klassi materjalidest Polifoom sarja efektiivsuse langus madalsagedustel on märksa väiksem.
 

Eesti turul nende materjalide nii tootjat (Polifoom, Hungari) kui ka juhtivarendajat (Trocellen, Itaalia) esindab Estbetox OÜ, mille põhisuunaks on akustiline isolatsioon. Lisaks unikaalsete materjalide ostule firma peakontorist võib saada ka ametialast konsultatsiooni. Estbetox´i töötajad aitavad teil sooritada õige valiku ja leida optimaalse insenerilahenduse teie konkreetsele probleemile.
 

Firma aadress: Lootsi 3a-83, Tallinn, e-mail: info@estbetox.eu, tel. +372 603 19 77, faks +372 603 19 71. Täiendava info leiate koduleheküljel www.estbetox.eu

Expert rubriik Vene Portaalis