Esilinastuvad noorte
dokumentalistide Eesti-Saksa koostööfilmid "Normaalne" ja "Süütu"
9.
märtsil kell 18.30 esitlevad noored režissöörid
Heilika Pikkov ja Kullar Viimne
kinos Artis oma uusi dokumentaalfilme, mis seekord on valminud koostöös
sakslastega.
Kullar Viimne ja saksa ajakirjanik Sofie Haarhaus veetsid GLEN projekti
raames kuu aega Põhja-Uganda põgenikelaagris, uurimaks endiste lapssõdurite
taasintegreerimist tavapärasesse igapäevaellu. Filmis „Süütu“ kohtame nelja
tagasipöördunud lapssõdurit, kes parema tuleviku lootuses püüavad hakkama
saada oma mineviku mälestuste ja hirmudega. Lisaks esilinastusele saab filmi
12.-18. märtsini iga päev kell 16.00 näha ka Artise kinoekraanil ning
vaadata filmiga seotud fotonäitust „Maapähklitaevas“.
Heilika Pikkovi ja saksa filmitegija Sandra van Slooteni ühine filmiidee
võitis Robert Bosch Stiftungi korraldatud Saksa ja Ida-Euroopa
koostööfilmide konkursi stipendiumi. Film „Normaalne“ portreteerib nelja
tavalist inimest Ruhnus, Bayrischzellis, Tallinnas ja Schwerinis, näitamaks
kuivõrd erinev ja kuivõrd sarnane on "normaalne elu" tänapäeva Eestis ja
Saksamaal. Filmi ametlik esilinastus toimub aprillikuus goEast
filmifestivalil Wiesbadenis.
Esilinastus:
„Süütu“ (53 min, 2009)
Režissöör: Kullar Viimne, Sophie Haarhaus
Produtsent: Jörg Altekruse
Tootja: Zeitfilm Media & Solarfilm
Dokumentaalfilm lapssõduritest ja armastusest elu vastu.
Nad rööviti oma küladest ja sunniti saama sõduriteks: viimase 20 aasta
jooksul on mässuliste poolt Põhja-Ugandas röövitud 30 000 last, kellest on
saanud sõdurid. Nad on olnud võitlejad ja orjad sõjas, millest nad kunagi
aru pole saanud. Nende soov jõuda tagasi koju on olnud tugevam kui nende
hirm põgenemise ees. Nad unistavad rahust, kuid näevad unes endiselt sõda.
Kullar Viimne (s. 1980) on õppinud
sotsiaaltööd ning Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežiid. 2006. ja 2007.
aastal täiendas ta end Tšehhi Rahvuslikus filmikoolis FAMU. Kullari esimene
dokumentaalfilm „Quo vadis?” valmis 2003. aastal. Sellele järgnesid „Jumalaga“
(2004), „Reis kerge pagasiga“ (2006), „Viimnepäev“ (2006) ja „Ultra
Vennikased“ (2009).
Eel-esilinastus:
„Normaalne“ (56 min, 2010)
Režissöör: Heilika Pikkov, Sandra van Slooten
Produtsent: Ülo Pikkov, Sandra van Slooten
Tootja: Silmviburlane & Schnittmenge - Büro für Bewegtbild
Killud igapäevaelust Ruhnus, Bayrischzellis, Tallinnas ja Schwerinis.
Eraklik Vitali irvitab roiskunud kapitalistide üle, olles samas kahe
Mercedese uhke omanik Ruhnu saarel, kus pikim teelõik on 3 km. Talupidaja
Gabi Bavaria mägikülas kurdab, et Saksamaa on mõttetult ülebürokratiseerunud
ja ei taha tunnistada, et traditsiooniliste väiketalude aeg on ümber.
Pensionile jäänud endine õpetaja Christoph näeb tohutut vaeva, et tema
kodulinnas Schwerinis Ida-Saksamaal võetaks maha viimane Lenini monument
Lääne maailmas. Tallinnas tegutsev poliitiline aktivist Maire tunneb aga
ikka veel, et suur naaber Venemaa kujutab endast ohtu ja nõuab, et
kommunistlikud kurjategijad saaksid lõpuks oma karistuse.
Heilika Pikkov (s. 1982) on õppinud
kristlikku kultuurilugu ja Tallinna Ülikoolis telerežiid. 2003. aastal
täiendas ta end Central Lancashire’i Ülikooli filmiosakonnas Inglismaal.
Eksperimentaalfilmidega alustanud Heilika esimene dokumentaalfilm oli
Iisraelis filmitud „Keerubite mäss“ (2006) ja peale seda on ta teinud veel
filmi „Kiri Ruhnust“ (2009).