vene portaali internet - ajakirjad:

Kumu Dokumentaali novembrikuine sari „Impressionismi lätetel“

Kumu dokumentaali novembrikuised filmid avavad näituse „Normandija maalijad” ajastu, teoste ja isikute tausta. Impressionismi esimesele näitusele 1874. aastal eelnesid katsetusterohked ja kunstiotsingutest tulvil kümnendid, mil valmistati ette otsustavat murrangut moodsa kunsti suunas. Ajalooliste teemade asemel vallutas maalikunsti natuur ja kaasaeg. Looduse hetkeseisunditesse süvenemine tõstis päevakorda valguse ja värvi suhted, hetkelise ja vahetult käegakatsutava kaudu püsivast ja igavikulisest kõnelemise.


4. november kell 18.00
COURBET’ MAAILM
Rež Romain Coupil, Prantsusmaa 2007, 52’
Sissejuhatus Tiina Abelilt

Film jutustab prantsuse maalikunstnikust Gustave Courbet’st (1819–1877), kes suutis murda paljusid vankumatuina tundunud tõekspidamisi. Filmi pealkiri meenutab kunstniku üht vapustavamat maali „Maailma algus” (1866), mis kujutab üska – jalgade ja peata naisekeha. Courbet esitas selle teosega väljakutse kõigile moraali- ja kunstikriteeriumidele, lõi jalad alt kitsarinnalisel subjektiivsusel, tähistas pöördepunkti kunstniku ühiskondliku positsiooni mõtestamisel. Radikaalsete poliitiliste veendumustega Courbet oli tegude inimene. Nn. Realismi paviljoni avamisega 1855. aastal õnnestus tal kõigutada kogu prantsuse kunstisüsteemi hästi töötanud masinavärki. Pariisi Kommuuni sündmused 1871. aastal viisid ta vangistusse ja sundisid eluõhtuks Šveitsi eksiili. Filmis jälgitakse kunstniku loomingu kaudu tema vaimset teekonda. Autorid arutlevad nende põhjuste üle, mis viisid kunstniku ülima tõetruuduse ja argielu maalimisväärseks kuulutamiseni.

11. november kell 18.00
HOLLANDI VALGUS
Rež Pieter-Rim de Kroon, Maarten de Kroon, Holland 2004, 91’

Müstilisena tundunud Hollandi valgus on inspireerinud tuhandeid kunstnikke nii hollandi kunsti kuldajastul 17. sajandil kui ka impressionismieelsel Prantsusmaal. Just 19. sajandil hakati kujundama legendi imetabasest valgusest, mille kogemise soov muutis Hollandi kunstirännakute sihtpunktiks. Saksa kunstnik Joseph Beuys on väitnud, et iseäralik valgus kadus pärast Zuyderzee Põhjamerest äralõikamist 1950. aastate keskel. Filmis võtavad erinevate maade kunstnikud (James Turrell), kunstiteadlased (Svetlana Alpers) ja teadlased (Gunther Konnen) Beuysi provotseerivat väidet tõsiselt ning esitavad huvitavaid küsimusi.. Kas Hollandi valgus erineb tõepoolest valgusest mujal maailmas? On see tõesti mõjutanud kunsti ja teadust? Kas selle valguse iseloom on muutunud või on see kaotanud oma lummuse? Kiirustamata otsitakse suurepärastele fotodele ja maalidele toetudes neile küsimustele vastust. Filmi tegijad kinnitavad, et kuigi me ei saa paljusid asju tõestada, saame me siiski vaadata, uurida ja arutada.. Filmi autorid naasevad aasta vältel ühtedesse ja samadesse Hollandi paikadesse, juhtides vaatajate tähelepanu hämmastavatele erinevustele: sõltuvalt ilmast võib Hollandis taeva pale päeva jooksul mitu korda muutuda. Pole haruldane, et mõne tunni jooksul läbitakse mitu aastaaega ning maastiku ilme võib tundmatuseni muutuda. Film on tulvil valgusmaagiat ja tabamatu puudutamise püüdu, kaadreid Normandia maalijatelegi tuttavast rahulikust, kuid nüüdseks juba lootusetult kaduvast maalimast.

18. november kell 18.00
IMPRESSIONISMI SÜND
Rež Jean-Paul Fargier, Prantsusmaa 1994, 58’

1860. aastad. Tuntud Pariisi kunstnike ateljeedes õpivad Edouard Manet, Edgar Degas, Claude Monet, Auguste Renoir, Paul Cézanne – kunstnikud, kes mõne aastaga muudavad põhjalikult maalikunsti ilmet. Miski ei mõjutanud neil otsustavatel kümnenditel kunsti arengut rohkem, kui maalijate ja literaatide omavaheline elav läbikäimine. Realismi ja naturalismi sildi all sõlmusid sõprussuhted, toimusid ägedad vaidlused ja isiksuste kokkupõrked. Impressionism sündis modernismi teoreetiliste aluste ja moodsa elu tõtlikkusele vastava pildikeele otsimise tulemusena. Moodne olla tähendas muutumise ja juhuste mängu pidevat jäädvustamist. Ainult töö vabas õhus looduses viis maalijad kokku natuuri varjunditerohkete seisunditega. Filmis uuritakse suure kunstirevolutsiooni ajaloolist õhustikku. Autorid jutustavad ateljeedest, kohvikutest ja näitusesaalidest, kus tulevased impressionistid kohtusid, aga ka institutsioonidest, millele nad vastandusid. Koos maalijatega rännatakse nende inspiratsiooni lätteil Pariisis, piki Seine’i kaldaid ja Normandia rannikul.

25. november kell 18.00
KONRAD MÄGI
Režissöör Andres Sööt, Eesti 2001, 60’

Eesti dokumentalistika klassiku Andres Söödi ja kunstiteadlase Maie Raitari koostöös valminud põhjalik portreefilm Eesti kunsti suurmehest Konrad Mäest (1878-1925). Film annab rohke arhiivimaterjali ning tundliku kaamerasilma abil edasi Mäe rahutu, otsingute- ja rännakuterohke elutee. Külastatakse pea kõiki paiku, kus kunstnik õppinud, maalinud ja elanud – Tartut, Peterburi, Pariisi, Ahvenamaad, Norrat, Saaremaad, Pühajärve, Veneetsiat jne. Võime jälgida, kuidas sajandi jooksul on muutunud või muutumatuna püsinud paljud Mäe maalidelt tuttavad vaated ning samas imetleda põhjaliku ettevalmistustöö käigus üles filmitud Mäe tuntud ja tundmatuid teoseid. Kommentaarideks saavad filmis sõna eelkõige Mägi ja tema kaasaegsed, seda kaadri taga kõlavate katkete kaudu säilinud kirjavahetusest ning omaaegsest kriitikast. Nii on vaatajal võimalik end kujutleda Konrad Mäe rännakukaaslaseks läbi 20. sajandi alguse emotsionaalsete ja värviküllaste maastike. Või siis, nähtuga ajaloolist distantsi hoides, mõtiskleda tänaste kunstioksjonite kuninga elu üle sada aastat tagasi ning leida võib-olla ootamatuidki paralleele tänase maailmaga. Nagu tõdetakse filmis Friedebert Tuglase sõnadega: „Mäe saatuses kordus meie põlve üldine traagika: enese füüsiline ja vaimne ärakurnamine, ülepingutamine, äravintsutamine just nooruse kõige lootusrikkamail aastail, nii et hiljem enam jõudu pole seda täiel määral teostada, milleks alguses oleks eeldusi olnud.“

Eesti Kunstimuuseum spetsiaalselt Vene Portaali jaoks