vene portaali internet - ajakirjad:

Mais langes registreeritud töötute arv juba teist kuud järjest ja isegi suuremas mahus kui eelmisel kuul

Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 85 860 ehk 13,2% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Ka eelnevatel aastatel on registreeritud töötute arv langenud tavaliselt kõige rohkem just maikuus.

Mais registreerus 6 458 uut töötut ja arvelolek lõpetati 12 503 töötul. Uute registreeritud töötute arv oli viimati sellel tasemel 2008. aasta lõpus, samas arveloleku lõpetamiste arv oli erakordselt kõrge – 2202 arveloleku lõpetamist rohkem kui eelmisel kuul. Kui eelmistel kuudel on umbes pooled arveloleku lõpetamistest tehtud inimeste tööle mineku tõttu, siis mais oli tööle minejaid 58%. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele Maksu- ja Tolliameti andmetega, võib väita, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on isegi 10-15 protsendipunkti võrra kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud töökoha. Ka eelnevatel aastatel on reeglina maikuu olnud see kuu, kus tänu hooajatöödele on registreeritud töötute arv langenud kõige rohkem. Erandiks oli 2009. aasta, kui registreeritud töötus kasvas läbi kogu aasta.

Registreeritud töötus ja kindlustushüvitised mais 2010

Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv on jätkuvalt kasvanud – mai jooksul lisandus 25% rohkem uusi tööpakkumisi kui aprillis ehk kokku 4 218 uut tööpakkumist. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 6 606 ehk ei ulatunud nii kõrgele kui enne kriisi, sest laekuvad tööpakkumised täituvad praegu väga kiiresti (keskmiselt ligikaudu 20 päevaga). Teistest vähem tööpakkumisi vastava kogemusega registreeritud töötute arvu kohta on oskus- ja käsitöölistele (s.h. ehitajad) ja kontoritöötajatele. Teistest paremas olukorras on keskastme spetsialistid ja tehnikud, teenindus- ja müügitöötajad ning põllumajanduse oskustöölised.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on eelmise kuu numbreid vaadates parimaks uudiseks see, et kuu jooksul lisandus uusi tööpakkumisi isegi rohkem kui kõrge majanduskasvu perioodil. Siin on oma osa paraneval majandusolukorral ja sesoonsel tööturu elavnemisel ning kindlasti sellel, et töötukassa teenuseid kasutavad tööandjad järjest enam. Seoses tööturu elavnemisega on suurenenud ka inimeste arv, kes on töötukassat teavitanud oma tööle asumisest.

Mai jooksul oli töötuna arvel kokku 95 942 inimest ehk ligi poolteist korda rohkem kui eelmise aasta mais. Eelmise kuuga võrreldes oli aga kuu jooksul üle 4000 registreeritud töötu vähem. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 85 860, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 13,2%. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (19,5%) ja madalaim Jõgevamaal (8,2%). Registreeritud töötuse määr langes mais kõigis maakondades, enim langes registreeritud töötute osakaal 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust Viljandimaal.

Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli mais 83%. Ametialade järgne jaotus ei ole viimastel kuudel oluliselt muutunud. Kõige suurem osa (27%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest oli oskus- ja käsitöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (18%) ja teenindus- ning müügitöölisi (17%).

Tööalasel koolitusel osales mais 1 170 ja tööotsingukoolitusel 519 töötut, tööpraktikal ja -harjutusel osales vastavalt 1 523 ja 172 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 247 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtlusega alustada 75 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 128 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus mais tööle 1 338 inimest, mis on 17% rohkem kui eelmisel kuul. Kokku oli mais palgatoetusega töötamas 3 825 inimest.

Töötukassa maksis mais töötuskindlustushüvitist 31 011 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 774 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 120,5 miljonit krooni. Ligikaudu 1000 krooni suurust töötutoetust sai mais 18 229 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa mais 998 inimesele. Keskmine mais määratud koondamishüvitis oli 20 864 krooni ja hüvitise kulu oli 23 miljonit krooni.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa mais 729 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 24 978 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal mais 15 miljonit krooni.

Rubriik Majandus Vene Portaalis