Euroopa Liit kaasrahastab üksnes avaliku sektori infrastruktuuri
Tallinna linn ei ole saanud taotleda Euroopa Liidu kaasabi ühiskanalisatsiooni rajamiseks, kuna ühtekuuluvusfondist finantseeritav infrastruktuur peab kuuluma avalikule sektorile, mida aga AS Tallinna Vesi teadaolevalt ei ole.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli viitab tänases Eesti Ekspressis ilmunud loole „Tallinn ei kasutanud Brüsseli abi vee hinna alandamiseks“ ning selgitab, et ühtekuuluvusfondist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse enamusosalusega äriühingud ja sihtasutused, kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused, riigi osalusega ettevõtted või mittetulundusühingud ja sihtasutused. „Projekti raames rajatav või rekonstrueeritav vee- ja reoveeinfrastruktuur peab kuuluma täies mahus taotlejale ehk omavalitsusele või sellele kuuluvale vee-ettevõttele või siis on taotlejal taotluse esitamise tähtajaks sõlmitud siduvad lepingud rekonstrueeritava vee- ja reoveeinfrastruktuuri omandamiseks, neist tingimustest ei ole täidetud aga As Tallinna Vesi puhul ükski,” tõdeb Mutli. ”Linnapea Tõnis Paltsu 2005. aasta plaan niiöelda meelitada Brüsselilt raha välja ehk rakendada skeemi – osta ettevõttelt kanalisatsioonitorud ühe krooniga ning need siis viis aastat hiljem sama hinnaga tagasi – on ilmselegelt läbinähtav petuskeem, mida praegune linnavalitsus isegi unes ei võtaks kaalumisele.”
Dokumentidest selgub, et järgmisel nädal pärast Euroopa Liidu fondide kaasamise lepingu allakirjutamist 2005.a. märtsis, saatis toonane keskkonnaminister Villu Reiljan kirja Tallinna linnapea Tõnis Paltsule, mille sõnum oli – toetusraha antakse vaid neile erafirmadele, kes ei suuda torustike rajamist ise finantseerida (AS Tallinna Vesi saab aga sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kasumit) ning toetuse saamiseks peavad kõik ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatised koos kõigi veehaarete ja reoveepuhastitega olema Tallinna linna omandis. Kiri oli saadetud kohe, kui linn ja AS Tallinna Vesi olid kokku leppinud, et vajaduse korral ostavad ja müüvad nad torustiku ühe krooni eest. Lepingu järgi oleks torustik võinud jääda linna omandisse kuni 5 aastaks (2010. aastani) ja 2011. aastal oleks linn pidanud need ühe krooni eest aktsiaseltsile tagasi müüma. 24. aprillil 2005 saatis Tõnis Palts keskkonnministrile taotluse EL struktuurifondide vahendite kaasrahastamisega keskkonna alaste projektide arvestamiseks riiklike arengukavade koostamisel perioodil 2007-2013. Linna taotluses oli loetletud 14 projekti, kuid mitte ühtegi neist ei võetud EL struktuurifondidest rahastatavate projektide programmi.
7. augustil 2006 saatis linnapea Jüri Ratas keskkonnaministrile veel kord taotluse, paludes lülitada Tallinna projektid EL struktuurifondide vahendite arvel rahastatavate programmide hulka. Linnapea lõpetas oma kirja: investeeringute suure mahu tõttu ei ole võimalik neid probleeme lähiaastatel ilma Euroopa Liidu finantsabita lahendada. Sellest johtuvalt palun leida võimalusi lisada ühtekuuluvusfondi toetusega lahendatavate probleemide hulka projektid: Tallinna linna ühiskanalisatsiooni täielik väljaehitamine varemasustatud aladel aastatel 2007-2011, maksumusega 700 miljonit krooni; sademevee kanalisatsiooni lahkvoolseks viimine aastatel 2007-2011, maksumusega 500 miljonit krooni.
Linnapea taotlust aga ei rahuldatud.
Eelmainitud artiklis viidati ka linnapea Edgar Savisaarele, kes justkui pikendas AS-i Tallinna Vesi monopoliõigusi 5 aasta võrra (aastalt 2015. aastani 2020) ilma avalikku konkurssi
korraldamata. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) kohaselt – kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduses sätestatud alusel. Kui ühisveevärk- ja kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, nagu AS Tallinna Vesi, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. 1. jaanuarist 2006 jõustunud seadusemuudatuse järgi esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks eraõiguslik isik, kelle omandis on ühisveevärk ja kanalisatsioon. Tallinna ühisveevärk ja kanalisatsioon on AS Tallinna Vesi omandis, kellel on seadusest tulenev õigus teha Tallinna Linnavolikogule ettepanek vee-ettevõtja määramiseks.
Nii võttiski linnavolikogu 29. novembril 2007 vastu otsuse„Teenuslepingu ja 30. septembri 2002 lepingu ja 14. märtsi 2005 lepingu ja sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise lepingu projekti heakskiitmine ja volituste andmine Edgar Savisaarele”, millega kehtestati muuhulgas, et eriõiguse perioodi pikendatakse 30. novembrini 2020. a ja sellega seonduvalt muudetakse ka projektilepingute sätteid. Seega otsustas AS-i Tallinna Vesi eriõiguse perioodi pikendamise mitte linnapea Edgar Savisaar, vaid Tallinna Linnavolikogu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse
alusel.
Ühtekuuluvusfondi toetust võivad saada projektid, mis toetavad Eesti keskkonnastrateegiat ja mis langevad kokku ühtekuuluvusfondi sihtidega. Ka peavad toetuse saamiseks projektid ette nägema ja järgima ELi keskkonnaalaseid põhimõtteid. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) täidab aastatel 2007-2013 ühtekuuluvusfondist rahastatavate keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid, mille ülesandeks on veenduda toetusvahendite õiguspärases kasutamises. KIK nõustab ja aitab toetuste taotlejad taotluse ettevalmistamisel ning projektide elluviimisel ja kontrollib ka taotluste vastavust nõuetele. Veemajanduse infrastruktuuri projektide rahastamiseks on ühtekuuluvusfondist perioodil 2007-2013 kavandatud 6,4 miljardit krooni. KIKi rahastamisotsused toovad ühtekuuluvusfondist Eestisse I vooruga 4,79 miljardit krooni, 36 rahastamisotsuse kogumaksumus on 6,5 miljardit krooni. Tehtud otsuste hulgas on ka Narva, Harku ja Kohtla-Järve suurprojektid, mille peab omalt poolt kinnitama Euroopa Komisjon.
Abilinnapea Jaanus Mutli tõdeb, et nii mitmelgi eelmainitud juhul hõlmavad suurema linna või piirkonna projektid ka seda ümbritsevaid külasid ja asulaid. „Selles nimekirjas oleks võinud tõepoolest, olla ka Tallinna linn ja siinne vee-ettevõte, kui ei oleks tehtud saatuslikku viga 2001. aasta 12. jaanuaril, mil toonane Tallinna meer Jüri Mõis kirjutas linnavalitsuse heakskiidul alla AS Tallinna Vesi erastamislepingutele,“ nentis Mutli.
