Savisaar: valitsusel on kaks vastandlikku transiidipoliitikat
Tallinna linnapea Edgar Savisaar esines täna Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ja Tallinna Ettevõtlusameti korraldatud V Transiidi aastakonverentsil „TRANSESTONIA 2009: Kriisiplaan“. Savisaar analüüsis Eesti transiidi ajalugu, tänapäeva ning tulevikuväljavaateid. Ta soovitas kõigepealt selgeks teha, mida transiidilt üldse oodatakse. „Valitsus on selles küsimuses lõhki. Peaminister Ansip leiab, et objektiivsetel põhjustel Eesti transiit peabki kahanema ja sellel ei ole suurt tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on samal ajal seisukohal, et transiidil on Eesti majanduses oluline osa ja seda tuleks arendada ka
edaspidi,“ ütles linnapea.
Savisaar kutsus üles selgeks tegema kumb nendest kahest seisukohast on valitsuse majanduspoliitikas tegelikult aluseks võetud.
„Nende käest, kes väidavad, et puhtobjektiivsetel põhjustel ei ole Eesti transiidil tulevikku, võib küsida – miks on siis küllalt edukas meie naabrite – Läti ja Soome – transiidiäri? Nemad suutsid endale Eesti poolt kaotatud kaubavooge võita suurendades nii oma sadamate ja riikide käivet. Mitte mingil määral ei ole nad sellega kaotanud oma iseseisvust, vaid vastupidi, tugevdasid oma riikide majanduslikku ja poliitilist olukorda,“ sõnas Savisaar.
Linnapea tuletas meelde, et iga äri aluseks on konkurents. „Vaatamata meie suurepärastele suhetele Euroopa Liidus, on transiitkauba äravool Lätti, Leetu ja Soome juba reaalsus. Meie naabrid ei tee probleeme poliitikaga ja hea meelega kasutavad tekkinud olukorda. 2007.a. aprilli-mai sündmused, kui Oktoobri Raudtee peatas kaupade saatmise, näitasid väga selgelt, millise agarusega olid need kaubavood vastu võetud Riia, Klaipeda ja Kotka sadamate poolt,“ nentis Savisaar.
„Kui tänane peaminister teatab ametlikult, et Eestile kui põlisele transiidiriigile ei ole transiit vajalik, aga investorid on sadama infrastruktuuri paigutanud miljardeid kroone, siis millisest investorite usaldusest saame tulevikus rääkida,“ küsis linnapea. „Meie strateegilised partnerid läänes ei suuda kuidagi mõista, miks Eesti keeldub sellisest soodsast tarnekanalist ja miks äkki on transiit osutunud vastumeelseks. Muuseas Eesti on ära öelnud ka Euroopa Liidule ja isegi NATO-le, kes on praegu huvitatud transiidist rohkem kui kunagi varem, kuna avaneks mittesõjaliste tarnete koridor Afganistani läbi meie idanaabri territooriumi. Meie kõige tehnoloogilisemad terminalid Baltikumis, millesse on investeeritud miljardeid, seisavad sadamates täitmata,“ lausus linnapea.
Savisaar tõstatas küsimuse ka raudteetariifide tõstmisest Eestis, millega on saavutatud vastupidine efekt. „Sellega karistati neid kaubavedajaid, kes ikka veel veavad transiiti läbi Eesti. Veel üks põhjus kaubaveod Eestist mööda suunata!“.
Linnapea märkis, et ELi liikmesriigina on Eesti tõesti muutunud avatumaks lääne turu jaoks. „Saades aga aru, et meie oluliseks ressursiks on geograafiline asukoht, ei pea me kaotama idaturgu. Sest idaturu sulgemine tähendab meie jaoks ka lääneturu sulgemist, gateway ei saa olla ühe otsaga,“ ütles
linnapea.
Savisaar näitas, et müüt sellest, nagu oleks transiidi kahanemine läbi Eesti objektiivne protsess, variseb varem või hiljem kokku. Ta kinnitas, et transiidi kahanemine on paljuski tingitud Eesti enda avantüristlikust poliitikast selles valdkonnas. „Ise oleme selle poliitika esile kutsunud ja meie poliitika muutumisest sõltub, kas transiit tuleb meile tagasi või mitte ning millisel määral,“ lõpetas linnapea.
