Tallinna Linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule määruse eelnõu, millega muudetakse sporditegevuse toetamise korda – täpsustatakse puuetega inimeste sporditegevuse toetamist ning sporditegevuse toetamise üldiseid ja toetuse summa kujunemise aluseid.
Eelnõu järgi antakse toetust senise vanuse piiranguta puuetega inimeste asemel 4‑19‑aastastele puuetega lastele ja noortele ning püsiva töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega vähemalt 40 protsenti. Noorsportlaste toetuse määramisel 4-6- aastastele lastele muudetakse koefitsiendimäära - senise 0,4 asemel vähendatakse seda 0,2-le. Lisaks senistele toetuse saamise tingimustele peab toetust taotlevas spordiorganisatsioonis olema vähemalt 25 harrastajat ja 100 harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener v.a puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed. Samuti on selgemalt sätestatud, et terviseedendamiseks ja raviks sporditegevuse toetust ei anta. Määratletud on toetuse kasutamise kulude nimekiri, mis on seotud võistluste ja
spordilaagritega.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on probleeme tekkinud puuetega inimeste sporditegevuse toetamise piiritlemisega, kuna kehtiva määruse järgi võib toetust saada igasuguseks sportlikuks
tegevuseks. „Määruse üldine eesmärk on toetada saavutussporti, mitte aga spordi spetsiifilist valdkonda nagu tervisesport, mille all võib tegeleda igasuguste liikumisharrastustega. Kontrolli käigus on selgunud, et puuetega inimeste sporditegevuse korraldamiseks antavat toetust kasutatakse ka mitmesugusel ravieesmärgilisel tegevusel nagu teraapia, hipoteraapia jms.,“ selgitas Jäppinen.
„Eelnõu eesmärk ei ole muudatustega puuetega inimestelt toetuse saamise võimaluse äravõtmine, vaid antud sihtgrupi toetamise reeglite korrastamine. Saavutusspordi toetamine sporditegevuse toetamise korra järgi jääb endiseks. Toetust tervisespordiks ja muuks kehaliseks tegevuseks ning raviks on samuti võimalik endiselt taotleda projektipõhiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametist (v.a ravitoetus), sotsiaal- ja tervishoiuametist ning linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekandeosakondadest. Lisaks eelmainitule tuletan kõikidele tallinlastele meelde, et Tallinnas on edukalt käivitunud terviseliikumise programm „Tallinn Liigub“, mis oma ligi 250 tervisespordiüritusega pakub liikumisvõimalust väga erinevatel spordialadel ja sealt leiab iga tallinlane kindlasti endale sobiva ja jõukohase ürituse“.
Eelnõu kohaselt põhjendatakse 4-6-aastaste lastel põhineva koefitsiendimäära vähendamist 0,4-lt 0,2-le sellega, et kulud laste üldkehaliste harjutuste läbiviimiseks ei ole väga suured. Antud vanuses laste treeningud toimuvad peamiselt lasteaedades päevaprogrammi raames ja treeningus osalevad lapsed on kohapeal. Eesmärki täidab suures osas ka riiklik alushariduse õppekava. Liiati ei ole üürikulu, vajalik inventar laste üldkehalisteks harjutusteks on olemas, tihti on treeneriks sama lasteaia õpetaja-liikumisjuht, kel on lisaks vastav treeneri kutsekvalifikatsiooni
tase. Ühtlasi täiendatakse toetuse andmise üldiseid aluseid, mille järgi antakse toetust spordiorganisatsioonile, kus harrastajate arv on vähemalt 25. Muudatuste eesmärgiks on tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus – suurema spordiklubi sektsioonina tagatakse paremad võimalused treeningrühma arenguks ja sportlikeks saavutusteks ning suuremad klubid on võimelised täitma laialdasemat eesmärki – spordi igakülgne arendamine ja kättesaadavaks tegemine suuremale arvule soovijatest.
Uue nõudena spordiorganisatsioonidele on, et iga 100 harrastaja kohta peab olema vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener. Treeneri kvalifikatsiooninõude täitmine tagab spordiorganisatsioonis vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning looks harrastajatele eeldused paremateks sportlikeks saavutusteks. Erandiks on puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed, kelle puhul lähenetakse treeningule individuaalselt.
